Aristotelese vaateid ühiskonnast
Aristotelese vaateid
ühiskonnast
Silver Altmäe
Taavi Tilk
Juba oma eetika-alaseis arutlustes sõpruse üle
viitab Aristoteles tõsiasjale, et inimene oma
loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes
tingimata vajab osadust teiste omataolistega.
Nii on inimene sõna ostemas mõttes
"ühiskondlik olend" kes tingimata vajab selleks,
et ise elada õnnelikku elu teisi omataolisi oma
kõrvale ja lähedusse
Nii nagu üksikinimene oma elus taotleb
täiuslikumat ja õnnelikumat elu, nii ka
ühiskond oma arenemises peab taotlema
selle üha paremat ja täiuslikumat
võimaldumist.
Sellise täiusliku ühiskonna vormiks saab
olla riik - ja mitte milleski muus ei seisa
ühegi riigi otstarve, kui ainult oma