mõnda huvitavasse faasi, mis teatavasti küll ärritab inimesi, kuid vähemalt esimese reklaami näevad nad ju siiski ära ning reklaam on oma ülesande täitnud. Reklaami pidev leierdamine võib tahtmatu tähelepanu muuta ajapikku tahtlikuks tähelepanuks, kuna reklaam kinnistub inimese teadvuses ning tuletab kogu aeg meelde mingit kindlat toodet või teenust. Vastava toote või teenuse vajaduse korral inimene aravatavasti ostabki enam reklaamitud kaubamärgi, kui just hinnatase või muu faktor ei saa määravaks. Kuulutused väljendavad rohkem tahtlikku tähelepanu, kuid seonduvad ka tahtmatu tähelepanuga, kuna ka kuulutused ju üks reklaami vorme. Kuulutuse korral inimene otsib tavaliselt ise vastavad artiklid ning valib omale kõige sobivama kuulutuse. Kuulutuste vahel valimisel võib tekkida tahtmatu tähelepanu mingil erilisel moel
kindlasti tuleb kauplusesse tagasi. Teine põhimõtte – teiste kauplustega koostöö, koostööst tuleneb rohkem kliendi igale kauplusele. Näiteks, Ümera keskuse esimesel korrusel on Maxima toidupood ja vastalt on mitu erinevaid kauplusi ja lette. Oletame, et inimene läheb toidupoodi, et osta midagi, ja kui tuleb kassast, ostud sooritatud, näeb enda eest naturaalse meega letti. Inimesel tuleb meelde, et tal kodus on nt mesi otsas, ning ta ostabki seda, kuid ei planeerinud. Või tagurpidi, tuli, et osta midagi apteegist, aga näeb toidupoodi ja tuleb meelde, et piim sai otsa. Ehk teiste sõnadega, lisateenus on ka kaupluse vastastikkune abi. Lisateenused, mida kauplus pakkub, võivad olla tasuta ja tasulised. Mõlemad mõjutavad klienti hästi – klient tavaliselt ei märka kõike lisateenusi korraga, märkab siis, kui talle isiklikult nad vaja lähevad ja aitavad
annaabi.ee 
