A. Puškin
ja tervenisti andus loomingulistele mõtetele oma Ruslani kangelastegudest,
otsustas ta Peterburi bulvarid vahetada Pihkvamaa kodusalude vastu.
Mihhailovskaja küla võlus oma uinuvate järvede, laiuvate küngaste ja
kõrrepõldudega ning silmapiiril sinavate metsatukkadega. Seal asus
Hannibalide sugukonna pärusmõis, mida Puskin nägi esmakordselt 1817a.
juulis ja mis oli Nadezda Ossipovna valdusse läinud peale viimase isa surma.
Puskin armus Ossipovide kodusse ja parki. Maal oli Puskin ametis "Ruslan
ja Ludmilla" kirjutamisega, mida ta oli alustanud juba lütseumis.
Külaelu võlu ei kestnud kaua.
"Ma kära armastan ja rahva hulka, " kirjutas Puskin esmakordselt
Mihhailovskojes viibides, kus viibis vaid pisut üle kuu ja 1817 aasata augusti
lõpul naases ta jälle Peterburgi.
Puskin tutvub paljude silmapaistvate inimestega, kellest kujuneb tema alatine
seltskond ja isegi tema tulevaste sõprade ring.