1993. aasta veebruaris langes õhu osoonisisaldus Soome kohal rekordiliselt madalale, olles 25% normaalsest tasemest allpool. Skandinaaviamaade kohal oli osoonikihi paksus ajuti vaid 200 DU. Osoonikiht õhenes Põhja-Euroopa kohal ka 1994. aasta algul. Kuna Eesti ja Soome vahel on vahemaa väike, kehtivad suurima tõenäosusega Soome osoonikihi andmed Eesti ja kogu Baltikumi kohta, kuid samas 1997. aasta algul Läti kohal hõrenenud osoonikiht Eestit ei mõjutanud. Kuna osoonivood liiguvad idast läände, ei pruugi Läti kohal toimuv hõrenemine Eesti jaoks midagi tähendada. Suured osooniaugud avastati märtsi keskel Venemaa kohal, neist üks asus Lääne-Venemaal ning selle lääneserv ulatus Eesti ja Läti kohale. Eesti kohal oleva osoonikihi keskmine paksus on umbes 350 DU ja praegu on Eestis olukord normaalne. Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu Eestis pole kuigi pikk, kuid vaatluste aja jooksul on osoonikihi paksus püsinud normi piires. Näiteks 1993/94
Samas oli "Eesti Päevalehe" andmetel osoonikiht 1997 aasta algul Läti kohal hõrenenud, kuid Eestit see ei mõjuta. Märtsi lõpus tehtud mõõtmised näitasid, et osoonikiht Läti kohal oli veidi hõrenenud, mistõttu oli seal suurenenud ultraviolettkiirguse läbilaskvus. "Eesti Päevalehe" andmeil aga ütles keskkonnaministeeriumi kiirguse ja õhu talituse juhataja Jaan Saar, et Eesti kohal on kõik normaalne. Kuna osoonivood liiguvad idast läände ei pruugi Läti kohal toimuv hõrenemine Eesti jaoks midagi tähendada. "Suured osooniaugud avastati märtsi keskel Venemaa kohal, neist üks asus Lääne-Venemaal ning selle lääneserv ulatus Eesti ja Läti kohale."(Eesti Päevaleht,08.04.97). Tiit Kändleri(1997) andmeil ütles Tartu Observatooriumi teadlane Uuno Veismann, et Eesti kohal oleva osoonikihi keskmine paksus on 350 Dü ja selles suhtes on praegu kõik normis. Osoonikihi
annaabi.ee 
