"osoonitekke" - 1 õppematerjal

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

Kyrö(1993) andmeil maale vähem ultraviolettkiirgust kui maksimumi ajal. Kuna osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse toimel, siis on O.Avaste(1990) andmeil osoonikihi variatsioon päikese 22 aastase aktiivsustsükli jooksul kuni 12%. M.Chanini(1993) andmeil kahanes 1978-1985 osoonikihi paksus arvutuste kohaselt keskmiselt 2,5%. Osa sellest on tingitud tehislikest kemikaalidest. Osoonikihi õhenemine 0,7-2% on aga tingitud päikeselt tuleva ultravioletkiirguse vähenemisest, mis viis osoonitekke protsesside aeglustamiseni. 1986 aastal oli päikese aktiivsuse miinimum. Päikese aktiivsuse vähenemine toimus juba 1980 aastast, mil oli 21 tsükli maksimum. Seega võib oletada , et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse vähenemine päikeseaktiivsuse miinimumi ajal soodustab lisaks tehislikele saasteainetele täiendavalt osoonikihi hõrenemist. 1986 aastal hakkas küll päikese aktiivsus kasvama , kuid osoonikiht hõrenes endistviisi