Tekib vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik Palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik Ebapüsiv, üksik aatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks Trihapnik ehk osoon Terava lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogselt klooriga) Osoon võib tekkida välgulöögi kanalis tekkiva kõrge temperatuuri mõjul Osoon looduses (O3) Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon häivitab baktereid Osoonikihil on kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu Viimastel aastakümnetel on osoonikiht hõrenenud ja nn osooniaugud tekkinud Selle hõrenemise tõttu jõuab maapinnale palju UV-kiirgust, mis põhjustab nahavähki Hapniku saamine Saadake labaratooreselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel Laboris kui ka tööstustes kasutatakse vee elektrolüüsi, puhtama hapniku saamiseks Hapniku kasutamine Paljudes valdkondades:
need võivad tekitada nahale söövitushaavu Hapnik looduses · Hapniku levinuim allotroop looduses on tavaline molekulaarne hapnik ehk dihapnik · Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena · Hapnik on põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas · elusorganismide tähtsaimaks energiaallikaks on orgaaniliste ainete ,,aeglane leegita põlemine" hapniku toimel · vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon hävitab baktereid · tervist ohustavas hulgas võib osooni esineda õhu saastumisel tekkivas sudus · kõrgemates, palju hõredamates atmosfäärikihtides on osooni sisaldus suurem · maad ümbritsev hõre osoonikiht takistab elusloodust ohustava lühilainelise ultraviolet- kiirguse jõudmist maapinnani, mis võivad tekitada nahavähki, kahjustada nägemist · osooniaukude tekkimist seostatakse mitemsuguste kerglenduvate saastainete, eelkõige
Hapniku ühendid Vesi H2O · Keemiliselt püsiv ühend · Väge nõrk elektrolüüt · Reageerib nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega · Aktiivsemate metallide suhtes käitub oksüdeerijana Vesinikperoksiid H2O2 · Ebapüsiv ühend · Tugev oksüdeerija · Kergelt ja kiiresti lagunev ühend Hapnik looduses Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Maapinna lähedastes atmosfäärikihtides on osoonisisaldus tavaliselt tühine. Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik sest see hävitab baktereid. Osooniaukude tekkimist seostatakse mitmesuguste kerglendluvate saateainete toimega. Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab maapinnani oluliselt suuremal määral ultraviolettkiirgust, mis võib põhjustada nahavähki, kahjustada nägemist ja tekitada teisi ohtlikke muutusi elusorganismides. Väävel Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36
osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti. Troposfääri satub osoonivaesem õhk. Sünnivad osoonimadalad ja selle ümber tekivad kõrgema osoonisisaldusega alad. Sellega seoses võib teatud paikades väheneda osoonikihi paksus päeva jooksul kuni poole võrra. Niimoodi tekivad miniosooniaugud. Tuleb öelda, et eelöeldu kehtib ka suhteliselt terve osoonikihi kohta. Paisates õhku erinevaid kasvuhooneeffekti tekitavaid saasteaineid võib inimkond mõjutada keskatmosfääri tuultesüsteemi ja selle kaudu ka osooni liikumise dünaamikat. Broomiühendid
saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti. Troposfääri satub osoonivaesem õhk. Sünnivad osoonimadalad ja selle ümber tekivad kõrgema osoonisisaldusega alad. Sellega seoses võib teatud paikades väheneda osoonikihi paksus päeva jooksul kuni poole võrra. Niimoodi tekivad miniosooniaugud. Tuleb öelda, et eelöeldu kehtib ka suhteliselt terve osoonikihi kohta. Paisates õhku erinevaid kasvuhooneeffekti tekitavaid saasteaineid võib inimkond mõjutada keskatmosfääri tuultesüsteemi ja selle kaudu ka osooni liikumise dünaamikat. 1.4 Osoonikihi hõrenemist hoogustavad katalüsaatorid 1.4.1 Lämmastikuühendid U
annaabi.ee 
