d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas
aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on tegelikult eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekti tagajärjed ·
annaabi.ee 
