Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest v õib olla varustatud karvakestega v õi viburiga. Mõnel bakteril eritab kest veel li makapsli, mis on nii kaitseks kui h õlbustab liikumist. Mitmed bakterid on teiste organis midele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi, mis v õivad lõppeda ka sur maga. Nad eritavad väliskeskkonda m ürkaineidbakteritoksiine. Bakteritel ei ole rakutuumaseda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kro m osoo m. Se e koosneb DNA m olekulist, millel ei ole vabu otsi. Kõigil bakteritel on vaid üks kro m osoo m, mille ge enide arv ulatub kuni kuue tuhandeni. Lisaks rõngaskro m osoo mile on bakteri tsütoplasmas m õned väikse mad DNA rõngad, mida ni metatakse plasmiidideks. Plas miidid sisaldavad ge ene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada keskkonnas
kohal on TROPOPAUS õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel). Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. o STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoo neelab peaaegu täielikult päikselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. o MESOSFÄÄR (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure
annaabi.ee 
