NIMEKORRALDUS koondkonspekt
algupärasel kujul.
- 1911 keelekonverents Tartus. Kohanimed kirjutada algkujul, erandina kohanimed, mis
juba ,,omapäraliselt välja arenenud". 30ndatel oli stabiilsus saavutatud. Piir
reeglipäraste ja kokkuleppeliste vahel entsüklopeedia vahendusel. Andis võimaluse
tugevale kirjaviisile. Uued muudatused 1940. Ja 50ndatel
- 40ndatel püstitati tees, et keelekasutus peab olema rahvalik ja erisusi ei tohi olla.
oskusterminoloogia pidi olema samadel reeglitel nagu üldkeel. Karl Aben esitas 1951
ettepaneku: kõik võõrnimed häälduspäraselt. Argumendiks see, et eestlane, kes
satub võõrkeelset nime lugema, ei oska seda hääldada ja läheb kohmetult sellest üle.
Ülekohtune on nõuda eestlaselt võõrkeele oskust. Aben oli läti ja eesti kontaktide
edendaja. Koostas Läti-Eesti sõnaraamatu. Kasutas läti eeskuju oma ideedes. Abeni
ideed avalikult heaks ei kiitnud
annaabi.ee 
