Mitmekeelne oskussuhtlus
Traditsioon on terminoloogia eestikeelset käsitlust alustada sõna
terminoloogia mitmetähenduslikkusega. Siinsetest eeldustest lähtudes
aga vaatame sama asja vastupidises järjekorras: kõigepealt millest
räägime, ja alles seejärel, kuidas sellest räägime.
Loomulik keel ei ole ühtne väljendusvahendite hulk, vaid jaguneb
erineva kõnelejaskonna ja kasutusaladega allkeelteks.
Sõnastike hulgas on kombeks käsitletava keelematerjali järgi erista-
da üld- ja oskussõnastikke. Oskussõnastikud tegelevad valdkondlikes
allkeeltes kasutatavate oskussõnade ehk terminitega; üldsõnastikud
kogu keelega, kõigepealt muidugi üldkeelega kõige üldisemas mõttes,
aga ka allkeeltega, nii nendesamade valdkondlike kui ka regionaalsete
(murded) ja sotsiaalsetega (släng).
Allkeelte piirid ei ole jäigad. Konkreetse sõna kohta on sageli raske
otsustada, kas see kuulub üldkeelde või (lisaks ka) ühte või mitmesse
allkeelde