Õiguse üldteooria
tegevuse resultaat subsumeerimisel (paigutades elulisi asjaolusid õigusnormi abstraktse
faktilise koosseisu alla, toimub igapäevaelu transformeerimine “seaduse keelde”, s.o.
väljendamine õiguskeeles). “Õiguskeel” pole eriline süsteemne allkeel, vaid oskuskeel, kus
erivahendiks on vaid spetsiifiline sõnavara – terminid. Kogu ülejäänud atribuutika õiguskeeles
on sisuliselt ühiskeel. Oluline on, et ühiskeele sõnade tähendust võib oskuskeeliti kitsendada,
täpsustada, piltlikustada, kuid teda ei tohiks avardada ega muuta. Seega juriidilise
hermeneutika esemeks pole ei abstraktne faktiline koosseis ega elulised asjaolud, vaid nende
keele abil kirja pandud kirjeldused. Nii õigusnorm kui otsustamist vajav kaasus on õiguse
rakendaja jaoks esitatud kirjaliku teksti kujul.
Juriidilises meetodidiskussioonis (meetodiõpetuses) on märgata uut rõhuasetust
annaabi.ee 
