Sissejuhatus kasvatusteadusse
Traditsiooniliselt on teadmisi liigitanud vastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. Kas
kogemus (empiria) või arutlemine (ratsionaalne viis).
Niiniluoto esitab (1989) järgmised teadmiste liigid:
1. oskused ja oskamine;
2. oskusi puudutavad teadmised, oskusteave;
3. propositsionaalsed teadmised.
Oskused ja oskamine. Esimene punkt puudutab teadmiste eelastet, selle mittekeelset vormi.
Need oskused on liigiomased ning põhinevad instinktidel.
Oskusteave. Teine teadmiste liik, oskusipuudutavad teadmised, oskusteave (know-how), on
keskel kohal kasvatuses ja õpetuses.
Oskusteabes on ühendatud teadmine ja oskamine.
25
Varjatud teadmised. Teadmine ei tähenda tingimata oskamist, ja vastupidi, oskamine ei tähenda
veel seda, et oldaks võimeline seletama või teataks, kuidas midagi teha.
Kolmas liik on propositsionaalsed teadmised. Need on teadmised, mida me väljendame keele
abil
annaabi.ee 
