Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase
Kiirgusdoosid ja nende toime Inimesed on pidevalt eksponeeritud looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest pärit kiirgusele, mida nimetatakse looduslikuks fooniks ja mille põhilised allikad on 1. 1. maakoores sisalduvad radioaktiivsed ained 2. 2. radioaktiivse gaasi vabanemine pinnasest (Rn) 3. 3. kehasisesed radioaktiivsed elemendid (40K) 4. 4. maale jõudev kosmiline kiirgus maailmaruumist Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga oskestest, peamiselt päikeselt, teistelt tähtedelt ja kosmilistest kataklüsmidest pärinevatest prootonitest. Kosmilise kiirguse osakesed toimivad maa ülemistes atmosfäärikihtides ja põhjustavad madalama energiaga osakeste vooge. Enamus tekkinud osakestest ei jõua maapinnani, vaid neeldub maa atmosfäärikihtides. Merepinna kõrgusel koosneb kosmiline kiirgus põhiliselt muoonidest, lisaks vähemal määral gamma-kiirgust, neutroneid ja elektrone.
annaabi.ee 
