Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus
Enne seda oli 1882.
aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa
aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis
ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini
revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile.
TÄHTSAMAD MUUDATUSED
Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed
saklastest ametimehed vene keelt oskavatega. Viimased ei tundnud aga siinseid olusid
ja olid väga oskamatud. Kuna ka koolides kehtestati õppekeeleks vene keel, pidid
ametist lahkuma ka targad õpetajad, sest nad ei osanud jällegi keelt.
Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks
muutmine. Tihtipeale nimed lihtsalt tõlgiti, kuid mõnikord asendati ka täiesti uue
nimega, mis tekitas suurt segadust. Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu
levitamisega.
EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL