Anton Hansen Tammsaare “Ma armastasin sakslast”
jämedalt, oli tema jutus alati killuke tõtt. Ilma armastuseta ei ole midagi. Ja nii ka oli,
nii Oskar kui Erika elasid tühja elu oma õnnetu armastuse pärast, mis lõppes Erika
surmaga, ilmselt enda käe läbi.
Romaani puänt ilmneb Erika kirjas Oskarile, milles saavad avaldatud ka kõik
rääkimata mõtted. Erika oli tugevama tahtega kui Oskar, aga ka tema üksi poleks
suutnud kahe inimese eest võidelda. Ka vanaisa tõdeb lõpuks, pärast Erika surma, et
ta vahest siiski eksis Oskaris. Oma traditsioonikindluse ning vanadele
tõekspidamistele kinnitudes, arvas ta end oma lapselast kaitsvat, kuid lõpuks mõistis
ka tema, et tema mõttelaad on iganenud. Kui oleks vaid jätkunud julgust ja armastus
oleks trumbanud üle arguse, oleks lugu võinud lõppeda teisiti. Ainus, kes armastust
piisavaks pidas, oli Erika ning ilmselt oleks ka kangemini oma armastuse eest
võidelnud, kui Oskar oleks oma tundeid talle tugevamini kinnitanud. Ka palju
annaabi.ee 
