EGIPTUS
, reljeef ja maal moodustavad Egiptuses
ühtse ala, mida võime nimetada pinnakunstiks.
Mis puutub kujutamistiili ja kujutamisviisi, siis võime tähele panna mõningaid iseärasusi.
Näiteks see, et valitsejaid kujutatakse ikka suurematena kui ametnikke, ametnikud on omakorda
suuremad kui lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati seejuures ikkagi nn egiptuse poosis:
nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud
oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati
anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku.
Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni
pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine.
Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased
paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale.