Arutlus seminariks Uskmatuse ajaloost
jätaks inimesi vaimsetest rikkustest ilma on veidi liialdav. Inimese usk on otsing. Ja kui inimene otsib või
pürgib millegi poole, siis ta on isegi nagu sunnitud enda poolt end täiendama, ja uskliku jaoks ma arvan
ongi eelkõige tähtsad vaimsed väärtused. Küll aga olen ma nõus sellega, et religioossuse teatud vormid,
dogmad või teatud rituaalid või kui inimene on need pimedalt vastu võtnud ja neid järgib(ilma et ta
oskaksi ise, oma mõistusega neile mingit tähendust anda) või on kindel näiteks selles, et kirik on läbi
aegade näidanud end heast küljest ja käitunud hästi (millega ma olen nõus, et ei ole) võivad tal takistada
nägemast teistsuguseid väärtuseid, mis on tema umber või mida hindavad teistsugused inimesed.
Lõpuks leidsin internetist kellegi poolt tehtud võrdluse, mis vähemalt mind pani natuke mõtlema : "Kes aga
annaabi.ee 
