Füüsikaline nähtus Ainetega toimuvad muutused kusjuures ained ise jäävad samaks. Keemiline nähtus Ühtedest ainetest tekivad teised kulgeb keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga. ( v = s / t ) V=valguse levimise kiirus ( 300 000 km / s) s = teepikkus t = aeg Optiline tugevus võrdub fookuskauguse pöörd väärtusega ( D = 1 / f ) D = optiline kaugus f = fookuskaugus D jagatud 1m = f
pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on hapnik ja aine konserdratsioon kasvab. d) effektiivsema katalüsaatrori kasutamisel - kiireneb teaktsioon toimub effektiivsemalt. e) kuumutamisel - kiireneb - osakeste energia on suurem. Mg + H2SO4= MgS04+H2 ! a) temperatuuri tõstmine - kiirendab, osakeste energia on suurem ja kokkupuute
üle sooja (60-65C) leotusveega sõkalde muutmiseks elastseteks. · Linnasterade kestade leotusaeg on 0,5-1 minutit. · Jahvatise jämedus on oluline: sõltub linnase modifitiseeriumise tasemest, jahust lahustub virdesse rohkem toitaineid, kuid jahu ise võib tekitada hilisemal filtreerimisel probleeme, jäme jahvatis on hea filtreeriv materjal, kuid sealt ei lahustu piisavalt palju toitained tavaliselt tagab jahvatamine 3-e jämedusega linnase osad: jahu, peen ja jämedad oskaesed · Peale jahvatamist segatakse jahvatatud linnased meskimisveega ja pumbatakse meskikatlasse MESKIMINE · On meski( vesi+õige suuruse ja tervete linnasterade kestadega jahvatatud linnas) temperatuuri reguleeritud muutmine · Töö meskikatlas teevad ära linnase ensüümid, mis on olemuselt: on oma olemuselt valgud, toime sõltub ka temperatuurist- liiga madalal temperatuuril ei tööta ja liiga kõrgel lagunevad, toime sõtub ka pH-st , peab olema võimalik
annaabi.ee 
