Saatuslik uudishimu
näha sõduri nimesilti. Seal seisis Kaspaaro Leonardo. See nimi ei öelnud Oskaarole midagi.
Järsku silmas ta sõduri vööl relva. Ta proovis seda enda kätte võtta. Rahmeldamise käigus
vananenud nöör purunes ning sõdur kukkus presidendile kaela. Kukkudes läks relv lahti ning
Oskaaro sai tabamuse õlga. Lendur oli oma varustusega nii raske, et Oskaaro ei saanud tema
alt enam välja. Ta karjus appi, aga keegi ei kuulnud tema hüüdeid. Möödus tunde ning
Oskaarol hakkas silme eest mustaks minema. Ta mõtles tagasi oma elule ning tundis kurbust,
et juba on minek. Ta oli ju nõnda kaunis härrasmees, keda ootas ees veel pikk ilus elu. „Oli
siia ikka vaja üksi ronida?“, mõtles Oskaaro oma viimast hingetõmmet sõõmates.
annaabi.ee 
