Eesti rahvuspargid
Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel
Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale
kohalik jääpaisjärv. Soomaa oli mitmesaja aasta jooksul vee all. Praeguse Läänemere eelkäija
(Balti jääpaisjärve) kunagist veetaset märgivad rannamoodustised Sakala kõrgustiku loode- ja
läänenõlval: Miiliaugu, Ruunaraipe, Sauga ja Osju luited. Vahetult jääpaisjärve hääbumise ja
veetaseme alanemise järel algas ka jõgedevõrgu kujunemine. Suuremad nõod soostusid.
Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavad suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu
jõgikonna jõed; Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Tasane reljeef ei soodusta pinnavete
äravoolu ja sagedased on jõgede üleujutused. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km),