"osjakuusik" - 1 õppematerjal

Metsabotaanika

kaksikhammas, raunik, tüviksammal, harilik karusammal, turbasammal. Raiestikud kattuvad kiiresti lopsaka rohttaimestikuga ja koosnevad põhiliselt samadest liikidest, mis ülalloetletud rohurinde kirjelduses nimetatud on. Suureneb kõrreliste (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. Levik: kõige enam levinud Lääne-Eestis: Pärnumaal, Läänemaal ja Raplamaa lõunaosas. Tähtsamad taimekooslused: osjakuusik 6.2. TARNA KASVUKOHATÜÜP (Tr) Kasvukohatüübi nimi on eksitav, sest veega küllastunud liivmuldadel valitsevad metsa alustaimestikus tarnade asemel hoopis kastikud, luht-kastevars ja sinihelmikas. Jaanus Paali metsatüpoloogias vastab tarna kasvukohatüübile sinihelmika kasvukohatüüp. Reljeef: kunagiste jääjärvede ja merepõhja madalad alad, sageli sooäärsed tasandikud, harvem luidetevahelised nõod; mikroreljeef keskmiselt kuni tugevasti mätlik;