Osjad
kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole
väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem.
Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et
neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on
hea tunnus põldosjast eristamiseks, kes muidu on soo-osjaga väga sarnane, sest mõlemal on
varred vaid veidi karedad ja oksad varre tipu poole suunatud. Siiski on veel mõned
erinevused. Soo-osjal ei ole kunagi sellist pikka oksteta varretippu nagu põldosjal.
Kevadel on hea soo-osja teistest eristada selle järgi, et tema eospäid kandvad ja mittekandvad
võrsed on täpselt ühesugused. Sel ajal võib ta segi minna vaid konna-osjaga, kuid temal oli ju
palju rohkem hambaid. Nii et nüüd peaks igaüks meie mürgiseima osjaliigi ära tundma.
annaabi.ee 
