Eesti keele häälikuortograafia probleeme
puhul ei kasutata topelt sulghääliku.
Klusiili kirjutamise reeglid:
· tugevneva astmevaheldusega käändsõnad: ei ole mõtet mõttele, rikketeade,ettevõtte
nimetus - ettevõttena, kokkulepe kokkuleppel.
· pika vokaalainese ja diftongi järel: pakume kaupa, ei tea kõiki ega kõike, kõike head.
· seisundivormide puhul: uks on lukus, käed rüppes, lukk on rikkis.
· omadussõnades täpne ja hõlbus: täppisteadlane, hõlbsa.
· piki-osisega liitsõnades: pikikivi, pikilõige, pikisaagimine.
Sõna algvormile tuleb mõelda, kui kirjutame järgmisi sõnu:
· peatne peatse, võrdne võrdse, soodne soodsa.
· andma andsin, leidma leidsin, püüdma püüdsin.
2.5 I ja J
I ja J on rasked tegijanime kirjutamisel. Kui ma-teguvormi tüve lõpus on i siis see sinna ka jääb.
Näiteks sõnade tellija, uurija, postiviija puhul. Sageli aetakse sassi sõna minia sõnaga mineja.
annaabi.ee 
