1. Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär. 2. Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause pole korraga tõene ja väär. Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite järgi: 1. Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem. 2. Kui F on lausearvutuse valem, siis ka F on lausearvutuse valem. 3. Kui F ja G on lausearvutuse valemid, siis ka (F&G), (FVG),(F->G) ja (F<->G) on lausearvutuse valemid. Osavalem : Kõiki antud valemi konstrueerimise käigus tekkinud valemeid nimetatakse selle valemi osavalemiteks ehk alamvalemiteks, konstrueerimise viimasel sammul kasutatud suhet aga peatehteks. Kokkulepped sulgude kohta: 1. Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on , &, V, ->, <->. 2. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse. tehteid vasakult paremale, siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest loobuda.
loogikaelemendist läheb joon veel kolmandasse loogikaelementi, mille juures on tähis f väljund, ehk me otsime selle viimase loogikatehte tulemust. Kõigepealt ülemise loogikaelementi lausearvutuse valem: loogikaelement tähistab VÕItehet, L1 joone järel on mullike> L1 on eitusega > esimene osavalem on ¬L1 v L2. Alumise loogikaelemendi puhul on mullike L2 joonel> teine osavalem on L1 v ¬L2 ■ Kolmas loogikaelement, ANDtehe, on nende kahe osavalemi vahel, järelikult kogu lausearvutuse valem selle skeemi kohta on (¬L1 v L2) & (L1 v ¬L2) ■ Ehk see ülesanne on suht ajakulukas ■ Vastus: c ja e g
annaabi.ee 
