Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Häälimine kui õpitav
toiming toetub paratamatult eeloskustele: häälikute ja hääliku rea järelkordamisele,
reageerimisele mõnele häälikule seda kuuldes (käe tõstmine, koputamine jm). Seega on
olulised järgmised eeloskused: 1) hääliku äratundmine ja eristamine; 2) järelkordamine
(kuulmise ja hääldamise seos); 3) tajutud järjekorra säilitamine (töömälu).
Häälikuanalüüsi õppides sooritab lapse vähemalt 3 osatoimingut (operatsiooni):
Eraldab häälikud üksteisest;
Tunneb häälikud (tegelt foneemid) ära;
Teadvustab ja säilitab töömälus häälikujärje.
Häälikanalüüsi eeloskused ja kujundamise töövõtted:
1. Esimene samm on tutvustada häälikut.
1. Häälik esitatakse mingis lühikontekstis, seejuures on häälik kasutusel sõnana.
Nt: Hobune kohtas eeslit. Eesel tervitas hobust - iii! Küsimused: Kes kohtusid?