Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on linnarahvastus 76%, arengumaades 38%. LINNASTUMISEGA SEOTUD PHIMTTED: 1)krgelt arenenud riigid -eeslinnastumine - linlased hakkavad elukohana jrjest enam eelistama linnalhedasi viksemaid asulaid. Linnastumine- lhestikku asuvad linnad ja viksemad asulad kasvavad ha enam kokku. Hiidlinn e. suurlinn e megalopolis. Linnad jagunevad sektoriteks, kus vastavalt maa hinnale ning keskuse kaugusele
jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine. Kultuurielu phijooned : 1. Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jnud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus plvkond. 7. 1950ndatel krgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete vimaluste arendamine, raamatute osathtsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas td Eesti Televisioon, 70nendatel vrviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti thtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu lnes. 13. Rahvakultuuri hbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli htluskooli ssteem. 15. petajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti
annaabi.ee 
