Eesti rahvusköök
Päeva peamiseks söögikorraks oli
kuni 19.sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja ja
Lääne-Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli
üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekodnlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti
neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-,
kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga.
Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige
tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine
peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on
olnud linnupette söömine. Seda söödi varahonnikul jüripäevast k
uni rukkilõikuseni.
Kaasaegne Eesti köök
Ajad ja kombed muutuvad
annaabi.ee 
