Lapimaa
(vt lisad Joonis ). Enamik sealseid kivimeid pärineb Arhaikumi
eoonist, Paleoarhaikumi aegkonnast, vanusega 2500-3100 miljoni aastat. Kivimiteks on
peamiselt gneiss ja metavulkaniidsed kivimid. Osa karjala kivimistest pärineb Proterosoikumi
aegkonnast, mis on levinud sinna kurrutuse tagajärjel, nende vanus on 1900-2500 miljont
aastat. Kivimiks graniit. Kogu antud rajooni nimetatakse aluskorra järgi Arhaikumi
provintsiks. (Per Andersson, 2009)
Ülejäänud Lapimaa osasl, mis jääb Soome ja Rootsi alla, paljanduvad Proteosoikumi eooni
hilis Paleoproteosoikumi ja varajases Mesoproteosoikumi aegkonnas moodustunud aluskorra
kivimid. 1750-1900 miljonit aastat tagasi formeerunud erinevad vulkaaniidsed, kristallsed,
moondekivimid, erinevad graniidid. Ning natuke nooremad, 1500-1650 miljonit aastat tagasi
formeerunud rabakivi. Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009)