Sageli on isendite arv loomapopulatsioonides suurim keskmisel kiskluse tasemel. 40.Metapopulatsioonide teooria Elukeskkond koosneb sageli liigi eluks sobilikest biotoobilaikudest, mis on ümbritsetud sellele liigile sobimatute aladega. Selliseid laike võivad asustada väikesed osapopulatsioonid.Kuna osapopulatsioonid on väikesearvulised, siis võivad juhusikud tegurid kahjustada nende perioodilist väljasuremist. Kui ühes laigus toimub osapopulatsiooni väljasuremine, siis teises laigus isendite arvukus suureneb. Osa neist rändab välja ja asustab tühjaksjäänud laigud. Metapopulatsioon on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõda terviliku süsteemi moodustavate osapopulatsioonide kogum. Nt liblikate ja putukate levik sõltub toidutaime levikust. Metapopulatsioone moodustavad lühiajalisi elupaiku asustavad liigid (nt mererannal kasvavad taimed). 41.Saaklooma kohastumused kiskluse vastu.
koridorid üheks võtmekomponendiks elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Elupaiga fragmenteerumine kahandab paljude liikide reproduktsioonivõimekust, liikuvust, ellujäämise võimalust ja populatsioonide suurust kogu maakeral (Martin, et al., 2006). Tänu erinevate organismide liikumisteede lihtsamaks muutmisele suudavad sinised koridorid tõsta elurikkust nendes elupaikades, kus on näiteks fragmenteerumise tagajärjel oht osapopulatsiooni väljasuremisele. Sellega vähendavad sinised koridorid oluliselt väikeste populatsioonide väljasuremismäära (Hilty et al., 2006). Väga oluline aspekt, mõistmaks erinevate liikide elupaikade eelistusi ja populatsioonide vahelisi liikumisi, on ühendatus (ing k connectivity) populatsioonide vahel, mis näitab, kui efektiivselt toimub populatsioonidevaheline liikumine siniste koridoride abil. Ühendatus jagatakse vastavalt sellele efektiivsusele nelja kategooriasse (Martin et al., 2006):
Populatsioon geneetilises mõttes tähendab isendite kogumit. Biomeetrias mõistetakse populatsiooni all sageli aga tunnuste arvuliste väärtuste kogumit nendel isenditel (so. arve, mitte isendeid). Et kõikidel populatsiooni isenditel ei ole praktiliselt kunagi võimalik tunnust mõõta või hinnata ja seda arvuliselt väljendada, siis kasutatakse kogupopulatsioonist (üldkogumist) ülevaate saamiseks juhuslikku valimit (väljavõttu ehk osapopulatsiooni). Juhuslik valim peab olema piisavalt suur, et selle alusel saaks teha statistiliselt usutavaid järeldusi kogupopulatsiooni kohta. Populatsioonis kehtivate seaduspärasuste selgitamisel kasutatakse sageli mõistet panmiktiline populatsioon. See on ideaalse populatsiooni mudel. kus erinevate genotüüpidega isendite ristumine on täiesti juhuslik ning võrdvõimalik. Koduloomade populatsioonides ei esine kunagi täielikku panmiksist. Siiski on selline ideaalse
annaabi.ee 
