Joonestamine
Koostejoo-
nise vormistamisel tuleb arvestada, et kõige ülevaatlikum koostejoonisel peab olema tema peakujutis.
Jälgida, et koostejoonisel oleks ühe ja sama detaili viirutuse kalle kõikides lõigetes ja ristlõigetes
ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Kokkupuutuvad detailid viirutatakse aga erinevas suunas. Kui
see ei ole võimalik, siis muuta viirutusjoonte vahekaugust või nihutada kõrvalseisva viirutuse suhtes.
Koostejoonisel antakse igale detailile oma number (osanumber), mis on vastavuses tükitabelisse
kantavate detailide osanumbritega (vastab standardile ISO 6433-1981). Esmalt võiks nummerdada
koostu koosseisu kuuluvad alakoostud ja jätkata sellises järjekorras: detailid, standardsed tooted,
materjalid ja komplektid. Osanumberite suurus peab olema mõõtarvudest ühe kuni kahe kirjakõrguse
astme võrra suurem ja kirjutatakse nad kirjanurga suhtes paralleelselt viitejoone otsa juurde laudile
(riiulile) või rõnga sisse