"Kodanikud, huvid ja demokraatia"
aastate lõikes.
Maailma demokraatiaid võrreldes paistavad silma valimisaktiivsuse märgatavad erinevused.
Mõnedes riikides osaleb 90 protsenti, teistes aga vähem kui 50 protsenti valijatest. Ühest
küljest annab osalusprotsent kindlasti teavet demokraatia tugevusest vaadeldavas riigis.
Teisest küljest ei tohiks nende arvude põhjal teha ennatlikke järeldusi. Nimelt on mitmetes
maades (eeskätt Ladina-Ameerikas, aga ka Belgias ja Kreekas) valimas käimine kohustuslik,
mis viibki osalusprotsendi väga kõrgele. Teistes riikides tuleb kodanikul end iga kord
registreerida valimistel osalemiseks. Kes pole seda teinud, ei saa valimispäeval ka hääletama
minna. Selliste reeglite tõttu ei küüni näiteks USA-s osavõtt valimistest kunagi sama kõrgele
kui Argentiinas või Austraalias.
Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikes Euroopa maades. Meiega sarnane, st 60
protsendi läheduses kõikuv osalus, iseloomustab Ungarit, Leedut, Portugali, Venemaad,
annaabi.ee 
