Osalusdemokraatia - kas sõnakõlks või tegelikkus?
Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia vorm milles on ka otsedemokraatiale
omaseid jooni. Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud
esindus (parlament) peaks iga otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see
otsus otseslt puudutab. Osalusdemokraatia olemasolu Eesti igapäevapoliitikas võib vaadelda
mitmelt erinevalt tasandilt hinnang varieerub väga suurtes piirides.
Esimene kivi osalusdmokraatliku Eesti kapsaaeda viskab minu arvates Turu-uuringute
AS oma suhteliselt usaldusväärse küsitlusega Eesti poliitiliste institutsioonide usaldatavuse
kohta, mis avaldati selle aasta 10. jaanuaril. Nagu punane tuluke sõiduauto armatuurlaual,
näitab Riigikogu usaldatavus 44% seda, et osalusdemokraatia ei tööta päris nii nagu võiks ja
peaks. Kui rahvast kuulda võetaks, siis miks peaks see sama rahvas selle institutsiooniga mitte
rahul olema?