Elurikkus see on...
Minu arvates on minu linna üheks kõige paremaks kohaks meri. Kahjuks
mereääres jalutades näen ma tühju pudeleid, kilekotte, murtuid-ja haigeid puid.
Hea oleks, kui sõna ,,park" kaoks inimkeelest sest park on nii-öelda looduse jupp
mõnes kohas kus ülejäänud loodus on rikutud. Kui ei oleks looduse rikkumisi siis
võiks see sõna kergesti kaduda sest igalpool oleks omataoline iludus.
Arvan ka seda, et inimene suhtub loodusesse kui ,,allikasse", kust pumbatakse.
Kuid inimene ise on osaloodusest, kes vajab puhast õhku ja vett. Ilusas looduses
võib puhata, taastada oma tervist. Liigirikkas loodus on väga tähtis. Seda võib
seostada mõne harrastaja kalamehega, kes õngega kalapüüdmas on. Hea oleks kui
ta ka saaki saaks, kuid hoolimata loodusest elu võib panna sellele lõpu.
Minu isiklik seisukoht antud küsimuses on olla parem looduse sõbralik, kui
passiveeruv. Just inimesest võib sõltuta kogu maailma tulevik. Arvan, et loomade
eluviis on väga keskkonna sõbralik