UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja 11. Mis on makiavellism
Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest. Palvekirjadel ei olnud otseseid tulemusi. Nende esitajate usk, et keiser pole lihtsalt talurahva raskest olukorrast teadlik, oli mõnevõrra naiivne. Palvekirjade aktsioon oli aga oluline kui esimene baltisakslaste omavoli vastu suunatud organiseeritud ja haritlaste osavõtul toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99) 14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES
Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest. Palvekirjadel ei olnud otseseid tulemusi. Nende esitajate usk, et keiser pole lihtsalt talurahva raskest olukorrast teadlik, oli mõnevõrra naiivne. Palvekirjade aktsioon oli aga oluline kui esimene baltisakslaste omavoli vastu suunatud organiseeritud ja haritlaste osavõtul toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99) 14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES
annaabi.ee 
