Napoleon Bonaparte
Ta moodustas kiirelt uue suure armee ja pidas
oma uute vaenlastega 1813. ja 1814. aastal mitu suurt lahingut. Kuid nüüd
nõudsid kaotustega vaheldumisi tulevad võidud suuri kaotusi ja jõupingutusi,
mida pidevatest revolutsioonilisitest ja vallutussõdadest kurnatud
Prantsusmaa enam korvata ei suutnud. 16-19. oktoobril 1813 Leipzigi all
toimunud nn rahvastelahingus sai keisri 185 000 mehest ja 600 suurtükist
koosnev armee hävitava kaotuse osaliseks12. Vastane oli suures ülekaalus.
Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest.
Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri
hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma
arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed,
keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija
Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000