Eesti ühiskonnageograafia
linnata, mitte suure linna laialivalgumisena tulemusena, vaid paljude lähestikku paiknevate kaevuriasulate ja linnade
omavahelise koostöö tugevnedes. Esialgu kujunes küll neli linnastut Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve/Jõhvi ja Kiviõli
ümber. Nõukogude perioodi lõpuks hakkasid need juba omavahelgi põimuma, peamiselt töösõitude kaudu. Kirde-Eesti
majanduslangus on ühtse linnastu kujunemise peatanud ja praegu on raske ütelda, kas see protsess üldse kunagi
taastub. Isegi osalinnastud on hakanud lagunema, pisemad asulad kaovad maa pealt.
Narva on ajalooliselt olnud Eesti idapiiri valvav kindlus. Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni
kindlus ja Rootsi-aegsed bastionid on ka praegu linna tähtsaimad vaatamisväärsused. Teisel pool jõge rajasid
vastukindluse Ivangorodi venelased. Tööstuslinnaks tegi Narva 1857. aastal sinna rajatud Kreenholmi Manufaktuur.