Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on kordi võimsam kui aatomipomm! Tuumareaktsioonid. 27 13 Al +01n11 24 Na +24He Tuumareaktsioonide lahendamisel on ette antud neljast protsessis osalevast/tekkivast elemendist 3 koos nende tuumalaengute ja 6 C +1 H 6 C +1 positron 12 1 13 0 massidega. Puuduva elemendi saab väga lihtsalt: tuleb uurida 12 Mg +1 H 11 Na +2 He 25 1 22 4 laenguid. Ühel pool noolt on mõlemal elemendil need olemas (liidame 25 Mn +1 H 26 Fe +0 n 55 1 55 1 kokku nt, 5+7=12), teisel pool ühel (nt 1). Tuleb leida nende vahe 13 Al + 27
nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimesel on laeng -e, neutriinodel laeng puudub. Leptonid osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus. Leptonid esinevad ka iseseisvalt. Vaheosakesed, mis vahendavad vastastikmõju, on virtuaalsed. Nad väljuvad ühest vastastikmõjus osalevast mateeriaosakesest ning liituvad teisega, kuuludes oma eksistentsi vältel korraga mõlemale. Footonid vahendavad elektromagnetilist vastastikmõju gluuonid vahendavad tugevat mõju uiikonid ehk vahebosonid vahendavad nõrka vastastikmõju gravitonid vahendavad gravitatsioonilist mõju 3. Kvarkidel on veel üks täiendav laeng, milles seisnebki nende vastastikmõju-värvilaeng.asetsevad 3 kaupa koos:kollane, sinine, punane. Sama palju helendavad ning seetõttu on kõik
sellest, kuidas nii Baudelaire’i tekstides kui ka Manet’ maalil avaldub kunstniku roll flaneurina. Flaneur’i kujund on samuti pärit Baudelaire’lt, kes oma teoses ‘’Moodsa elu kunstnik’' kirjeldab kunstniku positsiooni kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas. Baudelaire romantiseerib kuvandit kunstnikust kui moderniseerumisprotsessis aktiivselt osalevast kuid samas alati jälgija positsioonile jäävast detektiivist. Nii näeb ta ka pildi vasakus servas poolenisti pildilt väljajäävat narri kui kujundit poeedist/kunstnikust. Viimaks pakub Pride, et Manet’ maal võib olla ka vihje Surmatantsu allegooriale moodsa ühiskonna kontekstis. Maskiballidel võisid põhimõtteliselt osaleda kõik, kes endale pileti soetada suutsid, klassikuuluvusest olenemata