Visuaalne antropoloogia
Filmitav ei tajunud enam nii palju kaamera kohalolu. Direct cinema esitleb tõde sündmuste/subjektide
üksikasjaliku välise vaatluse läbi, keskendudes välistele probleemidele. Filmitegija on tagashoidlikum ja
sekkub filmi ise vähem. Cinema verite püüab välja kiskuda (kõikvõimalike vahendite abil) tõelisi seespool
olevaid ideid ja püüab neid järk-järgult avada. Keskendub indiviididele. Cinema verite puhul on
filmitegijad rohkem provotseerivamad ja ka ise osalevamad.
Ciné trance on jällegi Rouch´ilt tulnud termin. Rouch ise kirjeldab seda kui filmimisviisi, kus ei zuumita,
vaid kõnnitakse koos kaameraga. Järgnedes tantsijale, preestrile ei ole filmija enam tema ise, vaid
mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset
filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele
filmimise/vaatamise ajal.
HARVARDI KOOLKOND
annaabi.ee 
