TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
läbiviimiseks “/.../ toetati laiakale lauale arbapulk. Kui selle terav ots osutas põhja, ei sallinud
maanhaltia paika, kui läände või lõunasse, see meeldis talle. Siis tehi maha kolm auku, kuhu
kaabiti hõbetat. Kolm päeva pidid talupaigal olema inimesed /.../ siis asus sinna /.../ hää, õige
haldjas.” (Masing 1998:125)
Eestlastele võõraks jääb Briti saartel populaarne ja muinasjuttudeks ainest andnud koduhaldjas,
kes lõpetab inimestel pooleli jäänud töid, osalevab viljakoristamisel, rehepeksul, aitab koduloomi
karjatada ja talitada. Lisaks karistab koduhaldjas laisku teenijaid, kes oma tööd ei tee.
Vastutasuks tuleb talle sööki jätta. Ärakasutamise korral maksab ta kurjalt kätte (Levy
2001:175).
Küsimustiku vastustest läbi jooksnud variant, kus taheti, et haldjad tänapäeval rahahädas
aitaks, ei olegi nii võimatu. Nimelt tunneb vanarahvas ka rahaaugu haldjaid (Iiri rahval on selle
annaabi.ee 
