Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
dokumentaalfilmid tõid suuremat edu ja 1920a tegutses „Estonia-Film“ ja 30’datel „Eesti Kultuuri Film“
KEHAKULTUUR JA SPORT
Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit-
tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“
Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939)
Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel.
Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses.
Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis.
Rohkesti korraldati mavõistlusi koos lähinaabritega Soome, Läti, Leeduga.
Jalgpall sai kergejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks, lisandusis ka korvpall, tennis, male ja laskmine.