KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
lauselühendeisse, nominalisatsioonidesse. Mingid osad tekstid märgitakse otsekõnena, teised
refereeritakse omatõlgenduses. Tekstilõikudel on oma vorm, pikkus, retoorika. Tekstuaalset
metafunktsiooni saab jälgida formaalselt, kirjeldades vorme ja väljendeid. Tekstianalüüsi eesmärk
on funktsioone analüüsida: kogu aeg on põhiküsimus, mis eesmärk ja millise tähenduse
konstrueerijana mingi tähendus esineb. Väljendi tähendus sõltub kontekstist ja osalejatevahelisest
suhtest. Tsitaat loob autentsuse tunde, aga loob distantsi tegelikkusest. Refereeringus on teksti
autori tähtsus suurem, sest seal põimuvad integreeritava mõtted autori omadega. Tsitaat on
eraldiseisev, seal ei saa sulanduda.
Tekstianalüüsis vaadatakse tegelikke olemasolevaid tekste. Ehtsad tekstid esinevad olukordades
ja seostes, mida üldistatuna nimetatakse kontekstiks, mis mõjutab ja määrab tekstide tähenduse
tõlgendamise.
Teksti kirjutaja kontekst