EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
inimesed, samuti osalevad elukestvas õppes vähemaktiivsemalt mehed.33
Arvestades eeltoodut, siis kalandussektor, kus valdavalt töötavad mehed (va.
kalatööstus), kus on üle 50% põhi- või üldkeskharidusega töötajaid (va. vesiviljelus)
ning kelle vanus on suhteliselt kõrge on raskem elukestvasse õppesse kaasata. Ühelt
poolt koolitusvõimaluste senine ebapiisav pakkumine ja teiselt poolt sektoris
töötajate/ettevõtete vähene soov koolitustel osaleda34 ning oskuste pidev ja kiirenev
muutumine toob välja nõrkuse puuduliku täiendusõppe osas kalandussektoris.
Seetõttu järgmisel perioodil on oluline suurendada koolitusvõimalusi (sh majandus- ja
ettevõtlusalased, turismi ja sadamate alased koolitused), laiendada koolitatavat
sihtgruppi (kalanduspiirkondades kaasata hõimlasi) ning muuta õppimine kõigile
eagruppidele ja erineva haridustasemega inimestele veelgi paremini kättesaadavaks.