· Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, arvutustes kasutatud teljed ja nende asendit kirjeldavad mõõtmed. 160 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht ja keskpeateljestik 1 C1 z1 Osakujundid Osakujund nr 1 - poolring pinnakeskmega 2 C1 C2 z2 Osakujund nr 2 - ristkülik pinnakeskmega C2 3 Osakujund nr 3 -
· Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, arvutustes kasutatud teljed ja nende asendit kirjeldavad mõõtmed. 160 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht ja keskpeateljestik 1 C1 z1 Osakujundid Osakujund nr 1 - poolring pinnakeskmega 2 C1 C2 z2 Osakujund nr 2 - ristkülik pinnakeskmega C2 3 Osakujund nr 3 -
yCi, zCi osakujundite pinnakeskmete koordinaadid yz-teljestikus, [m]; (i ) (i ) S y , S z osakujundite staatilised momendid yz-teljestiku suhtes, [m3]; Ai osakujundite pindalad, [m2]; i osakujundi number. Joonis 5.7 Osakujundid võivad olla nii "positiivsed" kui ka "negatiivsed": · positiivne osakujund = materiaalne osakujund ehk kujundi tegelik osa; · negatiivne osakujund = mittemateriaalne osakujund ehk kujundist välja lõigatud osa (pindala ja pinnamomentide väärtused on "-" märgiga). Igat liitkujundit saab tavaliselt kirjeldada mitmel viisil koosnevana erinevatest
yCi, zCi osakujundite pinnakeskmete koordinaadid yz-teljestikus, [m]; (i ) (i ) S y , S z osakujundite staatilised momendid yz-teljestiku suhtes, [m3]; Ai osakujundite pindalad, [m2]; i osakujundi number. Joonis 5.7 Osakujundid võivad olla nii "positiivsed" kui ka "negatiivsed": · positiivne osakujund = materiaalne osakujund ehk kujundi tegelik osa; · negatiivne osakujund = mittemateriaalne osakujund ehk kujundist välja lõigatud osa (pindala ja pinnamomentide väärtused on "-" märgiga). Igat liitkujundit saab tavaliselt kirjeldada mitmel viisil koosnevana erinevatest
annaabi.ee 
