Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Noortele seemikutele on ohtlik madal
temperatuur lumikatte puudumisel. Kuiva mulla tõttu võivad külmuda nii juured kui ka võrsed. Eesti külmarekord:
1940. aasta jaanuaris 43,5C.
Peamiselt kahjustab puid siiski vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis). Päeval soojendab päike õhku ja
puid, kuid öösel temperatuur langeb oluliselt. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides
kokku, sisemine osakokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn.
külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel – tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed
võivadollaüsna sügavad ning kuigi puu moodustab haavakoe, võivad need järgmisel aastal ikkagi uuesti tekkida.
Suuremat kahju võib tekitada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse
annaabi.ee 
