Ema Teresa
Isegi Vatikanis suutis
ema Teresa Paavsti abiga ühe halastusmaja avada. ,,Kui Kuu peal peaks vaeseid leiduma, siis
läheksime isegi sinna," on ema Teresa öelnud. Suur oli ta rõõm, kui 1992. aastal avati
esimene maja ka Albaanias, ema Teresa kodumaal (Kurg, 1998: 10). Maailma avalikkuse
silmad jälgisid tema ordut ning nutsid kaastundest ja süümepiinadest. Annetused muudkui
voolasid. Mitte kunagi aga ei nõudnud ema Teresa sellest osakestki ei endale ega õdedele.
Askeetlikult pidasid Tegeva Armastuse Saadikute ordu misjonärid kinni vaesustõotusest ja
elasid niisama varatult nagu inimesed, kelle eest nad hoolitsesid ( Sichtermann, 2004: 251).
Ema Teresast on saanud ligimesearmastuse sümbol. Tema abi on alati olnud
pragmaatiline. Ta ei pidanud ennast mingiks poliitikuks. Ent vajadusel on ta siiski ka
riigipeade poole pöördunud. Ta ei armastanud käia kõrvalteid pidi, kuid ei planeerinud oma
tegevust ka palju ette