Mullateadus
happelised k, es mullas on
ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.)
* Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide
hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol
dissotsieruvad alustena)
* Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord
aluselisena, kord happelisena)
Eestimaal on valdavalt happelised mullad.
Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist.
Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult.
Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu.
Veeümbrise tõttu osakesepinnal.
Geel, sültne või amorfne- -//- koondunud
ümbritsevas keskkonnas.
Koaguleerimine- kui sool ühel või teisel põhjusel
kaotab või väheneb laengu, et osakeste
külgetõmbejõu suurus ületab eemaletõukava jõu
suuruse, hakkavad üksikud kolloidosakesed
omavahel liituma suuremaks agregadiks ja
sadestuvad.
Sooli Koagulatsioon- põhjused: elektrolüütide toime,
sooli konsentratsiooni muutumine, t muutumine,
veeümbruse eemaldamine kolloidosakeselt
annaabi.ee 
