..................................................................................lk 12 2 1.Üldiseloomustus. Eesti luhad nagu Eestigi, asuvad Euroopas, parasvöötmes. Luhaniite kutsutakse ka lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad, *keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti, kasutati karjamaana. Luhaniidud asuvad tavaliselt jõgede ja järvede üleujutatavatel kallastel. Eesti asuvad nad Kesk-ja Lõuna-Eestis, tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam- Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Tehtud uuringute põhjal on arusaadav, et Eestis on luhaniidud ohus
Komposiite valmistatakse metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse (näiteks metallkeraamika: niklile või kroomile lisatakse WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad, treiterade jaoks). Betoonidest on tuntuimad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetoon sisaldab väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik) osakesi. Lisandi osakased 60-80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur, saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevdamisel tekitavad osakesed materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist (nagu sulamite korral).
annaabi.ee 
