Eesti Energiastrateegia ja poliitika
Nii on Eesti saanud oma
ülejäänud kvoodi müüa maha riikidele, kel on Kyoto protokolliga nõutud heitkoguste
vähendamisega probleeme olnud. (Europa.eu, 2012)
Sammu võrra edasi mindi Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketiga, millega
võeti siht 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20%
võrra ning tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest. Eesti on
eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020,
2008).
Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa
Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia
suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus
valutum, kuna Eesti Energia oli riigi enda omandis, mistõttu Eleringi eraldamisel
juriidilisi vaidlusi senise omanikuga ei peetud
annaabi.ee 
