Kõige rohkem näitab seda vaesuse piirist all pool elavate inimeste protsent. Sotsiaalse arengutaseme näitajate poolest on Mehhiko maailma edetabelis keskmisel kohal. Täpsemad Mehhiko sotsiaalseid näitajad on lisa 1, joonis 1.1 Mehhiko inimarenguindeks (IAI) on 0,762 ja selle tulemusega paigutub Mehhiko maailma edetabelis 77. kohale.2 Inimarenguindeksi haridusliku osaindeks on 0.638 3, tervise osaindeks on 0.885 4 ja sissetuleku osaindeks on 0.765 5. Kõikide välja toodud osaindeksite põhjal on Mehhiko 71. kohal maailma edetabelis. Nende näitajate järgi on Mehhiko kõrgel arengujärgul, kuna paigutub kõikide osaindeksie põhjal tabelites pigem ettepoole, kui keskele. Nii sotsiaalsete arengutaseme näitajate kui ka arengutasemete kompleks näitajate põhjal on Mehhiko sotsiaalene olukord suhteliselt hea. 1 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html 2 http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/MEX 3 http://hdr.undp
kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Inimarengu indeks (IAI) Inimarengu indeks on ühiskonna sünteetilist arengutaset väljendav näitaja, mis on loodud globaalsete protsesside käsitlemiseks. Inimarengu indeks leitakse eluea, harituse ja elatustaseme osaindeksite aritmeetilise keskmisena. Iga indikaatori põhjal arvutatakse üks indeks, mille väärtus on 0 ja 1 vahel: Kui Indeksi väärtus < 0,5 - madal inimarengu tase Kui 0,5 >/= Indeksi väärtus
Alates 1990. aastast kasutab ÜRO riikide arengutaseme hindamiseks inimarengu indeksit, mis koosneb elujärje, hariduse ja tervise näitajatest. Hariduse puhul arvestatakse kahte näitajat: keskmine õpinguaatate arv ja eeldatav õpinduaastate arv laste kooliminekul. Elujärge iseloomustab ostujõuga korrigeeritud rahvaajanduse kogutulu inimese kohta. Tervise hindamiseks kasutatakse oodatava eluea näitajas sünnihetkel. Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt
annaabi.ee 
