Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
On arusaadav, et
Bataille' ideed polnud päriselt anarhistlikud, ent ei saa eitada antud mõtteviisi
totaalselt pahupidipööravat efekti, mis omane ka anarhistidele: teatud mäss tava-
naiivseile käsitluste vastu. Nõuaks ju kulutuse-mõiste poliitlise ökonoomia uut
formeerimist, et arvestada selles ka mittetootlikku kulutust.
Eelpool käsitletud kriitika pole ainus, mida anarhistid on loonud, ning ei saa öelda, et
antud töö autor kõikide ideede või suurema osagagi neist täiesti nõustuks, ent eelnenu
peaks andma aimu anarhistlikust mõtteviisist kui sellisest. Võib küsida, mis on toodud
kriitika eesmärk, milleks on ta vajalik, kui ta ei suuda oma eeldustele tuginedes
midagi uut, positiivset produtseerida? Töö autor usub, et siiski suudab. Taolise kriitika
vajalikkust ka tänapäeva uutes oludes põhjendab teatud määral Julia Kristeva mässu-
käsitlus [J. K r i s t e v a, Sens et non-sens de la révolte. Pouvoirs et limites de la
psychanalyse I
annaabi.ee 
